Kaisuelukatest

Punnu ei ole meil eriline kaisuinimeste ja -loomade lembene (erinevalt tema emast). Selles mõttes, et tal ei ole spetsiaalset loomakujulist kaisuasja. Selle asemel on baikatekid - helesinine ja tumesinine. Neid siis veditakse enda järel mööda maad, haaratakse kaissu, laotatakse maha ja sätitakse peakene peale.
Uneaja saabumisel tuleb kõigepealt külla üks suur jorr, selle eest peab kindlasti ära jooksma. Siis tuleb suhu panna lutt ja kummasegi kaenlasse tekk haarata. Kui tuju on veel hea, võib ronida diivanile ja emme-issiga televiisorit vaadata. Võib-olla ka väike küpsis põske (enne tuleb muidugi lutt ära võtta ja ettevaatlikult kindlale pinnale asetada).
Erilise unetuju korral marsitakse tekid kaenlas voodini, ja kui uks (pamper :D) on lahti siis saab ise ronida, aga vahel peab emme ukse avamisel aitama. Voodis saab ka erinevaid mänge mängida - saab laulumasinat mängitada, saab varbaid läbi võrede toppida, saab sõrmekõdiloomaga koos naerda, saab tekke mudida ja voltida ja rullida ja ühte nurka ajada ja...ja...ja...

Sellised lood kaisust.