Miks koledad ja vastikud riided untsu ei lähe

See on nagu Murphy seadus, et ikka need riided, mis on lemmikud ja sobivad hästi/on supermugavad vms, need lähevad nässu.

Miks kasutatakse söögikohtades koledaid värvilisi, keemiliselt töödeldud ja mürgiseid salvrätte? Mis juhtus stiilipuhta valgega?
Miks ma pean selle pabersalvräti (kusjuures veel tumepunase) oma linaste lemmiksuvepükste taskusse.
Miks Punnu need püksid ära määris? Miks ma küll kontrollisin taskuid enne pesu, kuid mitte nii hoolikalt kui peaks?

Nüüd on kõik kole. Maailm on kole. Pükstel on kole roosa larakas rasku peal. Siili soovitatud nööp või lill ei aita. Nii suurt nööpi ei ole lihtsalt olemas.

Vanishi ime-peediplekieemaldaja ei teinud midagi. Keemilise puhastuse tädi ütles, et: "see plekk ei lähe mitte kunagi välja." Kohutav. Ma ütlen, kohutav.

No ma proovin veel selle Elsa soovitet ACE-ga (miks Elsa? Sest tema venna vonge spordisärk oli puhtaks läinud). Samas on püksad linasest. Vist lootusetu. Uued taskud pääle ja väike jõehobuse äpplikeissön.