Silpsõnad
Logopeed käskis kirja panna tuleviku tarbeks.
Kak-ka, em-mä, es-sä, au-ta, ai-täh.
Kaka variatsioonideks on ka kukku ja kokko.
Laps aasta ja seitse kuud. Tädi arvas, et no nii vanalt ootaks juba kahesõnalist juttu. Suurepärane.
posted by Triin :) @ 23:32
6 comments
links to this post
6 Comments:
Oh, kui julgustav .. :)
Meite ülehomme pooleteiseseks saav põnn kasutab ka märksa vähem keelt kui teised temavanused (v veidi vanemad), kellega mul on au olnud kokku puutuda. Äratuntavaid eestikeelseid sõnu vast 5 (kui onomatopoeetilised loomahäälitsused juurde panna, saab äkki kümmegi kokku), ca 10-15(-20?) omakeelset kindla tähendusega sõna ja edasi on kööga, näidatakse näpuga ja kõik :)
Aga ma siiski ei muretse. Sest näiteks palli viskab ta märksa paremini kui mina ja tasakaalutunnetus on väidetavalt omaealistest kõvasti parem.
Ja siis et ... mu õde oli kaheselt ka vaid paar üksikut sõna rääkinud ja arst oli juba lausa murelik-pahane. Kuu aja pärast taas kontrolli minnes olid keelepaelad lahti läinud ja mitte ainult - lausa täislaused tulid ja sealjuures grammatiliselt korrektsed. Nagu oleks laps järsku lahti läinud. Ma arvan, et ju ta vaikselt harjutas, kuni oli kindel, et kõik õigesti tuleb. Nüüd on filoloog ja üks suurimaid lobamokki (heas mõttes), keda ma tean :)
Ai pahandab ikka. Kõik asjad jäävad hiljaks. Häda ja viletsus.
Meil ongi siin kaks äärmust - hiline areng ja varane areng.
Standardid on paigas ja süsteem toimib.
Enda koolimaterjalidest mäletan, et hiljemalt kaheselt peaks kaks sõna kokku panema.
Viuks :D
Kus sa küll logopeedi otsa juba sattusid? Meil ka siin hilise kõnega tegelased kodus ja mina üldse ei muretse. Sest poiss jõudis sinna staadiumi, mille tekkimist hoiatati (ei jõua last ära kuulata).
No mees käid korraks võimleja juurest läbi lapsega, et ujumiseks nippe küsida.
Ja loomulikult sama jutt, et ootaks juba kahesõnalist kõnet.
Nii need lapsevanemad ebakindlaks muudetaksegi.
ohh jah! ma ise olen üks kord selle vea teinud, et nähes kaheaastast last ütlesin: "oi, sa peaksid juba kahesõnaliste lausetega rääkima" ning nähes ema murelikuks minevat nägu, vandusin endale, et ei tee enam kunagi sellist viga.
hea et mul esimene laps varakult rääkima hakkas:P teise lapse ajal olin ma nii palju targem ja rahulikum ja ei põdenud sugugi kui ta 2-aastaselt vaid üksikuid sõnu ütles... enamus asjade kohta öeldi 'nänn'. aru sai kõigest, aga sõnades vastu ei rääkinud.
poiss oli umbes 2a5k vana kui kõne lahti läks ja tulid nagu paisu tagant nii sõnad kui laused.
võta seda nt nii - lapsel on hea ja turvaline olla ning ta ei pea pingutama, et end sulle selgeks teha sõnadega:) küll saabub aeg kui tal on sulle öelda rohkem kui sa kuulata jaksad.
Postitage kommentaar
Links to this post:
Looge viide
<< Home