Ähh, haledik olen
Nõelviltisin viis sibulõuna - neli küpset ja ühe toore.
Lapse vest on valmis, otsad peidetud, pestud. Hetkel kuivab lamades.
Aga üldse, mis must saab siis ikkagi. 27-aastane meditsiinilise kõrgharidusega ennasthaletsev pusa, kes ei suuda ebakindlustest ja alaväärsuskompleksist üle saada. Sotsiofoobia on mu teine nimi. Kolmas aasta lõpetamisest jookseb. Muud pole midagi, aga ma tunnen, et jään kängu ja ei arene. Eesti keelgi ei tule enam korralikult suust välja. Bulbul ja mulmul.
Äkki ma seepärast ostangi nii palju lõnga.
Mitte, et ma MITTE midagi ei teeks. Natuke ikka tegutsen, aga mujal.
Tegelikult. Tuleb võtta ja natuke uurida. Kui tõesti näib, et aju ei võta, siis vaatan edasi. Kuskohast need sihid ja kindlused tulevad. Et vot, seda ma teen järgmised 30 aastat.
Miks mul sellist tundmust ei ole.
Hala-hala-ving-hala-ving-ving...
Asi ei ole jõuludes. Maailmavalu on hoopis. Ja justkui pooleliolevad asjad.
Sildid: Urin-urin
posted by Ikka Triin @ 02:22
5 comments
links to this post
5 Comments:
Ilmselt me kõik mõtleme aegajalt selliseid mõtteid. Vähemalt mina küll :)
Pea püsti, küll kõik omal ajal paika loksub.
Kauneid jõule Sulle!
Oi, mis nüüd! Ravi muska ruttu terveks ja siis me saame so maailmavalu kuulama tulla... ning mõtleme sulle ka businessplaani välja:)
Kalli-kalli sulle, ise tunnen ma sama - mandun siin titega kodus istudes.
Lapiliisu: ma saan ju enne vanaks ja arvatavasti ei taha üldse enam midagi. Või kes teab :) Hakkaks juba loksuma.
Mari-Liis: Muska on terve. Äkki neljap? Millal te saarele põrutate?
Pisi: vaata, kuidas titt areneb :)) Sotsiaalvõrgustik on ka hea, et saaks vidina ära anda väheks ajaks :)
ohh, ma juba 31 ja ikka aeg-ajalt samad mötted:).
aga lönga kokkuostmine töötab hea teraapiana:)
toredat aastalöppu!
Postitage kommentaar
Links to this post:
Looge viide
<< Home