Keskjaanuar

Paar naljapilti ka. Eks kassiomanikud jälle teavad neid asju.

Üldiselt juba kuulen. Nüüd kannan mütsi. Nii kaua kannan, kuni lõokesed tulevad (juunini?). Sest see kõrvavalu oli ikka kole kogemus. Ema saadetud Mirra valuvaigistus-ja-igavest-vägev-põletikukreem aitas ka tekkinud süljenäärmevalu ära võtta. Nii et lõpp hea.

Lõnga ei ole sel aastal ostnud. Tuustin kastides-kottides ja kasutan varem kogutud materjali.

Ja lasteaias on põnev, tundub, et nad hakkavad oma päevarütmi juba korda saama. Muusikatunnid ja kitsekese muinasjutt. Seal tundub väga tore, tahaks ise ka paar päeva aias veeta, vaadata, millega tegeluste ajal tegeletakse :)
Näiteks teatas punnu laupäeva hommikulmummule: "Tüdruk lasteaias ütles, et päkapikud enam ei käi". Ise vaatas kurvalt aknalauale. Igatahes, uus ja huvitav ja imelik ka. Elu on kohe kuidagi erinev. Aega saab ja peab teistmoodi planeerima.


Ja üks tore suveõhtune pilt siia. Nii päevitunud ja rõõmus.
Giovani Marmotte pidid olema need kolm pardipoega Onu Donaldi koomiksist.
See pilt on tehtud Sienas. Pärast pikka autosõitu Kirde-Itaaliast keskmaale ja ikka veel jaksas. No eks ta sai pikutada ka turvatoolis, aga ikkagi.
Sienasse tahaks uuesti minna. Aaa, seal oli üks pisikene poekene, onu istus sees ja disainis kudumeid. Hirmkallid. Sellised tekstiilkudumid. Nime ei mäleta. Kui üles ei kirjuta, siis viuhti meelest.