Hellõuviin fliisdraakoniga

Nõnda. Meil on sõbrad segaperest - USA-Eesti. Seega vastavalt ameerikamaa traditsioonidele toimus laupäeval tore Halloweeni pidu (millest teatavatel haiguslikel põhjustel ei võtnud osa meie pere naisisikud).

Kuna sauruslohedraakonite teema on hetkel ülikuum, sooviti ka peoks draakonikostüümi. Kavandi joonistas Rasmus ise. See on siis selline.

Edasi valisime Abakhanist kanga -fliis on üks tänuväärne mittehargnev materjal, kuigi vast veidi palav.

Teisipäeval võtsin lõikeid ja modelleerisin (ühest Käsitöö numbrist poiste kapuutsiga pusast) ja kolmapäeval traageldasin kokku. Rasmus muudkui sõelus ümber laua, istus erinevatel toolidel ja õpetas-õpetas-õpetas, kuidas teha ja õmmelda. "Kas sa võtad nüüd õmblusmasina juba välja? Ma tean küll kus õmblusmasin on. Ma näitan kust sa pead kõigepealt õmblema. Vot siit peast. Ma oskan ise ka..." jne, jne. Nii oli kergendus ja töö kiirem, kui tulid reedel vanavanemad ja ta külamagamisele viisid.

Vuristasin õhtul kostüümi teha, ühe silmaga vaatasin "Public Enemies" - küll mitte lõppu, sest sellised ei istu kohe mitte. Nina tilkus mis hirmus ja igalt poolt valutas (see on küll nagu mõne vanema krooniliselt haige daami jutt juba :D) ja muudkui õmblesin. Välja kukkus selline. Tahab veidi mudimist, aga ai! olen rahul.