Ilm nagu Kasashtanis

Kas bloogida sellise ilmaga või mitte? Ega väga pikalt väljas olla ei kannata, nägu hakkas juba kergelt peedi värvust võtma ning tedretäpilaadseid asju sigib ninale nagu hmm... küülikuid (või siis äädikakärbseid).

Jätkuvalt kella temaatika. Tartu kohtumajal on kell, igavesti suure sihverplaadiga. Ainuke asi mis puudub on seierid. Iga kord kui mööda lähen, vaatan ikka, et ehk on seekord seierid ka ilmunud. Variante, kuhu kella osutid kadusid, on mitu. Näiteks, et metallipätsamise ajastul on need lihtsalt kellegi kotti kadunud. Aga äkki pole Eesti õigussüsteemil raha seda kella hooldada ning see va seierite ringiajamine võtab ka ju mingit energiat - elektri- või akutoide, kes teab.

Teine kelmikas kell on Kaubamaja oma. Slline multifunktsionaalne, mis näitab aega kuupäeva ja tunni formaadis ning ka õhusoojust. Seda kella ei tasu uskuda, või pigem kraadiklaasi. No kes see ikka paneb termomeetri päikese kätte. Täna oli näiteks 32 kraadi.

Rohkem põnevaid kelli ei tule praegu ette.

Ning tuttavad on mulle juba nii kesklinna mänguväljaku varblased ning kass, kes elab elektrikapis.

Torm, Kell ja Teisipäevased Krantsid

Eile oli lahe äikesene ilm. Väga efektne oli heleda pilve taustal must, kummist piilupardi sarnane pilveke, mis ujus majesteetlikult (niipalju kui see tal võimalik oli, selle tormituule käes)Pauluse kiriku vaskse katuse kohal. Tugev sadu (isegi rahet veidi) ei äratanud üles Mutukat, ega pesnud ära ka linnu väljaheidet aknaklaasilt. Ühesõnaga - tarbetu tegu ilma poolt :D

Nii, tungival nõudmisel läheb "kell-ka-vanadele-silmadele" link üles :)



Natuke Krantse:

Leidsin sellise asja

Leidsin sellise kelmika kella, mis isegi tiksub aega. Saab ka töölauale paigaldada, kuid ma pole kindel, kas mu muska seda lubab. Ta hakkas isegi ühe jänkukujulise kursori pärast kurjustama :))

Neljapäevased Krantsid ja Ilma Teade

Ilus ilm, kella 15-st lubati vihma. Siiamaani pole midagi vedelamat kui päikesekiired küll taevast alla tulnud.
Poolakate ilmateade lubab eelolevaks ööks tugevat sadu ja tuult kuni 30 m/sekundis. Loodetavasti ei lenda naabri Peetri õuepaviljonka minema :)

Krantsid ka, nagu lubatud.

Kolmapäevased Krantsid

Oli see nüüd päriselt...

Panin täna järjekordselt üles tegelusteki ja mängukaare. Põnni selili peale ning tema kohale riputasin klouni. Järsku sirutas Mutuk oma vasaku käe ja tõiesti sihipäraselt haaras klouni sabarõngastest kinni. Oli see nüüd päriselt või kogemata?!
Emapimedus arvab, et päriselt, teine pool kardab, et kogemata. Andreas arvas ka, et päriselt ikka :)
Mutuk ju 3 kuud ja 3 pääva vana, natu juba peaks...
Rõõmu kui palju.

See hirm, et lapsega oleks kõik korras, areneks ilusti ning ei hakkaks narkomaaniks. Isegi Tartu, mis tundub turvaline, on igasuguseid koledaid kalkareid täis. Kuigi jah, ei ole noortel kusagil olla. Näiteks teismelised - liig noored, et kusagil kõrtsus istuda, liig vanad, et mänguväljakul mängida :(
Kahju on, ja nüüd Tallinn likvideerib sadakond mänguväljakut. Et kõrvalhoovi lapsed saaksid öelda: "A mida nad siis tulevad meie õue peale kaklema!"

Krantsid...

...on vapustav koomiks, joonistatud minu jaoks tõelise huumorimeelega inimese poolt. Nimelt on tegemist koera, nimega Earl ja kassi, nimega Mooch igapäevategemistest jutustava koomiksiga. Niivõrd elutruu.


Autoriks on Patrick McDonnell.

Ah, mis siin pikalt, panen lingi üles.
Ja mõned pildid ka.

Muutused

Täna oli järjekordne Andrease-poolse sugu- ja muu võsa kokkutulek. Seekordseks teemaks ja põhjuseks oli ämma (elik Muska ema ja Mutuka vanaema) jubileum.
Tahtsin rääkida hoopis sellest, et on toimumas mingi Muutus. Minus. Varem ei sallinud neid koosolemisi, pärimisi ja nännutamist. Nüüd isegi vaiksel viisil suudan nautida. Kõigel sellel tundub seos olevat Mutukaga. Et koos lapsega on mingid nö. vereteemalised asjad (kuigi Muska sugulased on mulle võõras veri) tähtsamaks muutunud ja paika loksunud. Suurem tolerantsus on tekkinud, ka nõtrade vanainimeste suhtes. Kuigi jah, vanaema Ella õpetusi teemal juuste värvimine, laste kasvatamine, elu elamine jmt. ei suuda tõsiselt võtta.

Aga asi, mida absoluutselt JA JÄTKUVALT ei salli, on need TATTI PRITSIVAD NOORUKID JA KOCHI KEPIKESI RÖGASTAVAD VANAJUURIKAD TARTU LINNAS...

Prima Vista & Tartu Kevadlaat

Järjekordsed rõõmsad päevad Tartus, täis (kirjutavat) kultuuri ja käsitööd. Nagu igal aastal kihutasime muidugi otse armeenlaste vorstileti äärde. Kahjuks polnud õigeid tegijaid kohal, müüja palganud. Oleme alati ostnud põdravorsti. Nüüd on natuke kurb, tundub, et kvaliteet on alla käinud. Andreas arvab, et neil liig hästi hakanud minema - ei jõua vorste korralikult kuivatada. Ja seekord polnud isegi brõnzat.
Aga, ostsin 3 raamatut: Baturini Kentauri, lastekad (või ehk nii mitte...) Lindo Manolito Prillipapa ja Kallioniemi Tuomas Tosmani must minevik.

Jaa, sain ka roosade kõrvadega kaisulamba, igast vinge näoga.

Kevad on ilus, soe; laat on lahe.

Mõtteid Mutukast ja Ristiisast

Meie Mutukas saab kohe-kohe kolme kuuseks. Selline natu nutune poiss on. Kui aga kõhuvalust lahti saab, siis on üle Tartu kutt :)
Täna käisime Mutukaga kõrtsus - Ristiisa (ei tee reklaami) on juba välitoolid välja tõstnud. Hea, et pakuvad nüüd juba korralikku teed - varem sai seda vahuga, nüüd hea kuum.

Mutukas on selline poiss, et kui naerab, siis on nii armas kui veel olla saab. Ootame pikisilmi, millal varbad huvi hakkavad pakkuma.
Mõtlesime siin ükspäev, mis tast saama peaks. Et kui IT-inimest ei saa siis ehk kunstnik. Või äkki näitleja, nimi võiks seda ju soodustada :))

Panen pildi ka: see on üks ta lemmikasendeid - lennuk. Kurnab ja ekspluateerib kõiki sellega, nii kuis jaksab :)



Ristiisa pubist veel üks ´tore´seik: tuttav Maie otsustas paar aastakest tagasi tellida ahvatleva roa nimega oliiviüllatus. Üllatus see oligi - 35 krooni ja oliivid otse purgist taldrikule valatud. Oleks siis olnud, et palju-maksev-aga-see-eest-äärmiselt-vähe-oliive-sisaldav-roog.

Lõpueksaamen

vaatasin ükspäev kalendrit - lõpueksamini on lausa 37 päeva. Ainult 8 ap veel minna, siis ehk...