Barabaška

Lainelise servaga makaronid on köögipõrandal laiali ja wc-s on üksik suur salatisibul. Keegi on vürtsipakki augu närinud.
Laps oli omapead.

Inimene peab ikka väljas ka käima. Kas või korra päevas kesklinna ja tagasi. Kui üle kolme päeva kodus istuda, siis hakkab juba imelik. Ihu hakkab kihelema (ei ole pesematusest) ja pea läheb paksuks. Imelikud mõtted tulevad.
Ei tähenda, et selle ajaga saavad paljud asjad valmis. Kehv on olla ikkagi.

Jõulud ei ole ikka õiged asjad. Vend ütles, et nagu iga teine nädalavahetus. Mis seal vahet on.
Kui traditsioon kadunud siis tuleb kõvasti tööd teha, et see tagasi juurutada. Igasuguseid ilusaid asja võin ja mõtlengi muul ajal ka. Selleks ei pea just jõul olema. Kingitusi võin ka muul ajal teha.
Ei taha öelda, et jõul just puhas kommerts on, kuid vaadates poodides kolme kihti inimesi võib arvata, et kaubamaja on rõõmsaim kõigist.

Huvitav, miks peab alkoholireklaamides seksile viitavaid elemente kasutama? Kas joobes olles on seks parem? Ehk on siis mees/naine ilusam?
Kindlasti ostetakse meepipraviina siis rohkem, kui seal paljas naist näidatakse. Halleluuja.
Tegelikult häda ja viletsus.
Alkohol ja narkootikumid on pahad. Bääd-bääd

Unenogu

Teate seda Küüni tänava pesupoodi Tartus? See oli täiesti tühjaks müüdud. Ainult paljad mannekeenid ja alused olid. Kui mina sinna jõudsin, käis veel viimane rabamine. Huvitav, miks naised enne jõule nii hirmsasti pesu ostavad. Ainus asi, mille sain, oli pruun kleit rebenenud õlapaelaga. Tõmbasin selga ja imetlesin end peeglist. Sobis hästi mu pikkade tumedate juuste ja tukaga. Ma olin Sandra Bullock.

Unenägu

Päkapikutegu

Esimene katsetus viltimises (no tegelikult teine, esimene on Anni juures) :))
Kuri džigittpäkapikk, sealt kust on pärit Andrease vanavanemad - mägedest :)
Need kulmud!

Lugemus

Harry Potteri 6. osa läbi loetud. Sinna otsa kohe Valliku "Koletise lugu" ja tema Anni raamatud. Nüüd Dahlbergi väääga paksude inimeste raamat "Paks".

Alati vaatan kahjutundega, kuidas lugemata lehti ikka vähemaks ja vähemaks jääb. Hea raamat, tõesti. Kavatsus on otsast alata. On kohti kus naerda ja kohti kus nutta. On toredaid loomanimesid "Need ei kasvagi suuremaks, need on kääbustupsud". On imelikke lödiseid taimi. Ja palju-palju armastust.

Kui peaks tekkima küsimus, et miks osad hirmsasti (loe armsasti) Potteri lugusid austavad ning teine osa neid lausa jälestavad, siis arvatavasti on esimeste puhul osaliselt lapsepõlve pikendusega ning kaldun arvama, et teine poole pole neid raamatuid isegi lugenud.
Miks asi nii kaasahaarav on!? Peale selle, et võlurid ja nõiad, kes on tegelikult tavalised inimesed ja kogu see fantastiline maailm. Kuid mitte ainult see, vaid, et asi toimub tänapäeval, mitte kusagil 18-l sajandil. Fakt on, et pärast järjekordse Potteri raamatu lugemist olen 3 päeva uimas ja oma maailmas.

Meil on see perekondlik viga :)) Peale nende on Andreas lugenud läbi ka praktiliselt kõik Pratchetti teosed ning seda lausa kolmes keeles.

Määdzik!