Meilid ei liigu, MSN ei lase teksti läbi, Kullaketrajatesse ei saa sisse.
Nii ei saa ju rallit sõita. Töö ja hobid jäävad unarusse.
Kudujatega on ikka nii tore kokku saada. Esimesel korral kartsin hirmsasti, et on profid ja mammid, hoopis toredad inimesed. Ja mis peaasi - saab tõsist juttu a'ada ja lõõpida samuti :)
Kuidas sa ilma lõõbita elada saad.
Meie pere õueskäimised toimuvad nii: mina teisipäeval kudujatega ja hiljem Siiliga kõrtsu. Kohe pikalt. Vahel tuleb ka Ülle - küll sulgemise ajaks aga siiski.
Reedel läheb peidmees õue. Poikadega. Maailma parandama. Ei ole siiani aru saanud, miks õlle joomist nõnda kutsutakse :D Joodud õlu hulk = lahatud probleemide arv. Maailm ei saa korda.
Siis kord kolme kuu jooksul käime peidmehega kahekesi. Kui just ämmad-äiad JÄLLE ei pidutse, pralleta, maskeraadita, kokkutulekuta, tähista...
Kahekesi on juba lausa imelik õue minna. Ei oska nagu. Siiliga on palju kindlam :P
Ja tuleks ja viiks keegi mult lõnga ää - Ann, Ann, kus sa oled :))) Ah, ma tean. Putukalaboris või Sallitamas.