Määdžik

Ja just mustkunstnik ongi meie abilinnapea Jüri Säsi. Paremini ei oleks võinudki ju teha.
Sest tekitada juurde 86 lasteaiakohta - ja ei kusagilt - aplaus! Võtame Kalevipoja kuju jõe äärest maha ja paneme Jüri oma sinna asemele. Või kui tervet kuju ei saa, siis väike büstikene ikka.

Mul on hoopis teine trikk pakkuda - rühmad 10-lapseliseks ja õpetajate palk kahekordistada. Sest see ei ole praegu koht kus juurde pressida ja viimast võtta. Säsil endal lapsi on? Aias käivad? Aga lapselapsed. Võimalik, et ta ei tea mis lasteaedades toimub, sest ta pole vaevunud aiaõpetajatega rääkima. No pagan, isegi abiõpetajat otsitakse tükk aega ja proovitakse mitut inimest. Need on ju koolitamata inimesed. Teoreetilised tegeleb sinu lapsega ikkagi ju üks professionaalne inimene. Või mis nüüd lapsega, 1/24-ga sinu lapsest tegeletakse.

Anna lasteaiahooned tagasi marss ja õpetajatele head tingimused! Ega see pole siin kehvem kui arstindus ja arstiamet. Isegi tähtsam. Väike rühm ja hea ning rõõmus õpetaja hoiavad lapse ka tervema. Seal toimub ju kasvamine ja kujunemine. Sinu lapse oma!

"Võlur" my.....

Kuidas uus tuli

Uus tuli ilusti ja siis läks hulluks. Tekkis põletik sellesse kõrva, millega ma kuulen. Oleks, et mul kaks kuuljat kõrva. Aga ei ole ju. Ja nüüd üle 20 aasta, plaksti. Ma ei kuule midagi. Vähemalt kõrgeid helisid. Masendav. Soe kõrvamüts on juba valmis - sarvik. Katia Venus 2-kordselt + Baronesse Mohair. Nüüd on veel voodrit vaja. Esmaspäeval Abakhani.

/Istun ja soojendan kõrvakest soolakotiga.

Muidu on mõned plaanid ka uueks aastaks. Näiteks mitte nii palju lõnga osta, vaid kastides olev ära kasutada. Täielikult see vist ei õnnestu, aga natukenegi.
Trennida - nt ujuda hommikuti, kui vähem rahvast ja keppidega jalutamas käia.
Parem ema ja elukaaslane olla.
Terve püsida :)
Keelt õppida.

Meie laps läheb paari päeva pärast lasteada, see on väga suur sündmus :) Täitsa uude betoonlasteaeda. Väljast ei paista eriti, ehk on sees ilusam.

Prügist tahaks ka rääkida, aga seda siis, kui ühistu on (meili)koosoleku teinud. See saab põnev olema. Sortimine siis.

PS. See postitus on tegelikult pühapäeva hommikul kell 7 kirjutatud (varased ärkajad logisid MSNi sisse, postimees.ee oli värskete uudisteta, hakkas valgeks minema).

Ähh, haledik olen

Nõelviltisin viis sibulõuna - neli küpset ja ühe toore.
Lapse vest on valmis, otsad peidetud, pestud. Hetkel kuivab lamades.

Aga üldse, mis must saab siis ikkagi. 27-aastane meditsiinilise kõrgharidusega ennasthaletsev pusa, kes ei suuda ebakindlustest ja alaväärsuskompleksist üle saada. Sotsiofoobia on mu teine nimi. Kolmas aasta lõpetamisest jookseb. Muud pole midagi, aga ma tunnen, et jään kängu ja ei arene. Eesti keelgi ei tule enam korralikult suust välja. Bulbul ja mulmul.
Äkki ma seepärast ostangi nii palju lõnga.
Mitte, et ma MITTE midagi ei teeks. Natuke ikka tegutsen, aga mujal.

Tegelikult. Tuleb võtta ja natuke uurida. Kui tõesti näib, et aju ei võta, siis vaatan edasi. Kuskohast need sihid ja kindlused tulevad. Et vot, seda ma teen järgmised 30 aastat.
Miks mul sellist tundmust ei ole.
Hala-hala-ving-hala-ving-ving...

Asi ei ole jõuludes. Maailmavalu on hoopis. Ja justkui pooleliolevad asjad.

Üleskutse raamatutäidele

Kulla täi! Peale sinu loevad ka teised raamatukogu raamatuid. Seepärast tee palun oma kommentaarid eraldi paberile. Ma mõistan, et sul on vaja valmis kirjutada süvateos teemal: "Kui palju oli trükivigu X ja X raamatus" või siis: "Sügavmõttelised lausejupikesed X ja X raamatus".

Mina isiklikult tahaksin raamatut segajateta lugeda. Ja just selline allakriipsutamine, ringitamine, märkuste tegemine lehe servale mind härib. Nagu täid, kes pead sügelema ajavad.

Sest kui sa tõesti ei saa märkmeid mujale, kui raamatusse teha, siis muretse harilikule lisaks ka kustutuskumm. Raamatu heaolu arvestades Faber Castell või mõni muu kvaliteetsem.

Ei, kuule, ma annan sulle ise paberilt, kuhu kirjutada! Pane kommentaaridesse oma paberisoov ja ma saadan sulle paar lehte.